Täkk vs Ruun

Täna otsustasin, et ruuname hobuse ära. Mitte sellepärast, et ta halb oleks või midagi. Ta oli täna niiiii tubli! Oehh..sellepärast ongi kahju, et tegelikult on ta ju nii tubli. Aga lihtsalt täkuga on ju igatpidi raskem, ükskõik kui mõistlik ta ka ei oleks. Ei saa jätta teda vabalt karjamaale teiste hobustega koos ja transportimine ja kolimine on keeruline. Praegu ta on küll teistega koos aga üks olla juba vingunud, et kakleb. Kuigi ta on alati megarahulik...ei tea kust ta selle võttis. Koguaeg olen kahevahel mida teha. Aga ausalt, ainuke pooltargument, et ta täkuks jätta on ju see, et täkud on lihtsalt ägedamad ja ilusamad. Aga ta ei ole ju mingi sugutäkk, et tasuks teda hoida. Aga samas täkud on tõesti iseloomu poolest ka sellised omamoodi. Muidugi kuna ma ise nii hästi ei oska veel, siis see võib ka raskeks osutuda. Kuigi praegu pole nagu ülekäte läinud või midagi veel. Noh see et ta väljas sõites nüüd platsi pealt minema tahab joosta, see on ka mingi ületatav värk(täna sõitsin ju alles kolmandat korda väljas) ja ei usu, et sellel suurt täkuks olemisega pistmist on. Täna oli muidu ses mõttes väga tubli, et kuigi ta mitu korda üritas minema joosta, aga ma sain ta suht ruttu seisma. Ja kui ta minema parajasti ei jooksud, siis ta tegi väga head traavi ja kenasti voldi peal. Isegi õlaga ei läinud enam nii palju välja. Ja toetas piisavalt ratsmele ja sirutas kenasti alla ennast. Väga hästi ühesõnaga:) Isegi sammus ei läinud enam nii ratsme taha. :)Pärast käisin pikalt jalutamas maastikul, käisin esimest korda metsas - ta oli nii hakkamas, ta oleks vist mai tea kuhu otsa välja jalutanud. Kõrvad ees kõndis sellise teadja olemisega ringi. Pärast söötsin teda, kuigi rohi on suht olematu.