Tore ruunapoiss

Enam ta nii ei tee kahjuks või õnneks või loodetavasti.
Jah, just täpselt nii. Tänasega on mu hobune ametlikult ruun. Mitte, et ta poleks tore täkk olnud...ta oli väga tore täkk, aga nüüd ta on tore ruun. Ei kõla üldse nii ägedalt, kas pole? Aga no mis seal ikka. Nüüd saab vähemalt hobune mõnusalt teistega koos koplis rohtu süüa, ei pea muretsema igasuguste asjade pärast. Kuigi täna hommikul kui ma ta natukeseks välja lasin, tundus ta ka nii eluga väga rahul olevat. Jalutas Ritensi juurde ja vaatas tema üle, kõndis koplis ringi ja üritas rohtu näksida ja üle aia olevate eestlastega suhelda. Jalutas nendega koos. Niimoodi väga rahulolevalt jalutas ringi, käis vett joomas tiigist ja jalutas edasi. Aga nooo, mis seal ikka. Nüüd on elu lihtsam nii tal kui ka mul ju tegelt tuleviku mõttes. Võin igalepoole trenni ja võistlema minna ja kolida kuhu ise tahan.

Aga muidu pühapäeval käisin sõitmas ka. Täitsa kenasti läks juba see keeramine ja pööramine ja vahepeal seismajäämine. Paar korda ikka ta arvas et võiks otse platsilt välja panna, aga üldiselt kuulas hästi.