Täna sain Arturilt trenni:) Diagonaalidel tegime paar sammu edasi ja siis tagasi. Nüüd ma saan aru, et kergendades minu suur viga on ikkagi, et ma hakkan lihtsalt suuremalt kergendama ja sellega ajan hobuse lihtsalt tasakaalust välja, mitte ei aita teda. Kui ma täisistakut teen, siis ma saan ilusti säärte ja istakuga edasi ajada teda ühtlaselt. Artur ütles ka, et ma ei kergendaks nii ette vaid pigem üles ja üldse vähem, et siis segan hobust sellega vähem ja läheb palju paremini. Teine asi mis täna oli, oli see, et ratsmekontakt ei olnud eriti ühtlane...sõitsin suht pikkade ratsmetega alguses eriti ja ikka londivad vahepeal liiga palju (videolt nägin täna) Otse sõites peaks tähele panema, et mitte järsult korrigeerida kui natuke viltu läheb, sest siis hakkabki nagu ping pong käima, pigem tuleks minna sujuvalt õigele joonele tagasi. Galopis ikka vahepeal hüples. Aga kui ma rohkem ainult istakuga tõstan, siis ei teinud tõstel hüpet. Pean rohkem edasi ajama, kui ta nii lollitama hakkab, et kohapeale jääb liiga.
Üldse peaksin rohkem konkreetsem olema hobusega, et mida ma talt nõuan. Arturi arust vähemalt see selline lõbus mäng on tore, aga mingi hetk ikka peab hobune aru saama, et ta ikka päris kõike ei või teha mis ta tahab ja peab mind kuulama ka. Eriti siis kui võistlema tahan minna. Aga muidu jah, see on hea, et niimoodi rõõmsalt.
No comments:
Post a Comment