Koolisõit

Ingrid õpetas. Neljapäeval. Päris palju sain ikka targemaks. Esiteks kuna ta on jälle hakanud õlaga välja jooksma paremat pidi, siis sellega tegelesime alguses sammus. Et välimine ratse, mitte ei tõmba tagasi või ei hoia vastu vaid nagu lükkad vastu kaela seda. Vot niimoodi ma pole sellele kunagi mõelnud. Aga töötas küll. Et lükkan teda ratsme ja säärega küljele ja kui ta õigesse suunda keerab, siis kohe edasi! Edasi otse, et ei jääks hoidma.

Traavis peasin tegema palju tempomuutusi, et ta hakkaks paremini reageerima. Ühesõnaga sellele, et kui ta jookseb elavalt siis vahepeal korra aeglasemaks võtma ja siis uuesti kohe edasi. Aeglasemaks võtmist ei tasu teha seal kus ta nagunii aeglaseks tahab jääda (otstes) vaid pigem seal kus ta ise tahab edasi ka minna (sirge peal nt). Korra tagasi ja siis edasi. Umbes nagu poolpeatus. Aga pigem nii et säärega ei peata, sest praegu ta peab ära õppima sääre peale edasi minemise kõigepealt. Traavis teha hästi palju suunamuutuseid ka, et siis tal on raskem ka õlaga välja joosta, sest ta ei tea kuhu poole minek on. Seda võib ka teha, kui varakult tunnen, et hakkab õlaga välja minema, siis hoopis teisele poole keerata, aga nii et ta ikka aru saaks, et ta peab välimisele ratsmele reageerima, ehk siis kui välimine läheb sisemiseks, siis ta peab hästi sisse painutama. Ja juba varakult! Nii ei ole mõtet, et ah las siis läheb teisele poole.

Galopis vasakut pidi suutis suht hästi joosta. Eks ta ikka oli natuke laiali ja nii, aga ta ikkagi läks elavalt ja üleminekud tulid ka ilusti. Põhiteema ongi see, et edasi elavalt, aga seamas, et ta laiali ei läheks. Paremat pidi oli tal raskem. Pean tähele panema, et ei jää järjest ühte volti sõitma vaid lasen tal suurema ringi peal ka puhata. Oli suht esiotsa peal, samas eks ta oli juba väsinud ka.