Ükspäev käis meil Ingrid külas. Üritan natuke meenutada enne kui päris meelest ära läheb. Enda istaku kohta tuletasin endale jälle meelde ununenud probleemi, et mul on vasak käsi madalamal, või parem kõrgemal, kuidas võtta.
Tarapita pidas ennast keskmiselt hästi üleval nagu ikka. Natuke liiga kiirustav, väiksemate voltide tegemine aitas mingil määral, ja paremale painutamine oli halvem. Sain täitsa hea nipi, et teha palju paindevahetuse kaheksal või tagasisõitudega ja hoida tähelepanu sellel, et vasak ratse (millele ta nii palju toetuda ei taha) poleks kindlamalt ainult siis, kui ta sõidab paremale poole (ehks siis vasak = välimine) vaid ka siis kui teen volti vasakule poole. Seal on palju lihtsam õpetada teda hoidma vasaku ehk sisemise ratsmega ühtlast kontakti ja siis kui sealt tugevama kontakti pealt vahetada painet jääb hobune palju kindlamalt samasse raami ja hoiab kontakti ka siis kui ratse on välimine. Sisemist kätt üritasin küll rohkem sisse viia paremale painutades, aga no ta ikka kipub selle peale kogunisti keerama, sest säärele ta hästi sealt ei reageeri.
Galopis oli ta alguses päris kiirustav ja laiali. Ingridilt sain hea nipi, et mitte sõita volti ümmarguselt vaid nurkadega, kuna nurgas keeramiseks peab ta ennast paratamatult kokku võtma ilma et ma ise peaks midagi pusima. See aitas täitsa mingil määral, kuigi mingi hetk rahunes ta lihtsalt rohkem maha. Vist istusin ise ka sügavamalt ja natuke kehaga tahapoole sagudasse lisaks võtsin ratsmed natuke lühemalt, sest enne oli ta küll lõdvestunult aga liiga allapoolesuunatulet. See muutus mõjus kohe hästi ja ta oli galopis rohkem ülesmäge ja mitte nii laiali nagu alguses.
No comments:
Post a Comment