Pean vist kirjutama.
Ravell - elab puhkereziimil ja saab dexamethasone'i. Söögilaual hein (tegin kindlaks ka mis taimed seal leiduvad - põldtimut, aas-rebasesaba, nurmikad..kindlasti midagi veel), kaer (vähe - u 1 liiter) ning lisaks soola (see mõte on saadud headshaker yahoogroupsist, kuna teooriate kohaselt, mida kinnitab mingil määral ka tehtud vereproov on sellistel hobustel kaaliumi liiga palju võrreldes naatriumi, kaltsiumi ja magneesiumiga. St kuna neerupealsed ei täida oma funktsiooni ning keha ei suuda vabaneda üleliigsest kaaliumist (mida hobune saab teistest elektrolüütidest niikuinii rohkem heina jms-ga) siis vähenevad seda üritades teised elektrolüüdid.
Igatahes on tal nüüd palju palju parem. Aegamööda on sheikimine vähemaks jäänud ja nüüd viimane kord oli täitsa nähtamatu. Kuigi ma kardan, et see on tal veel kusagil peidus. Siiski on tore näha, et ta tunneb ennast vägagi rõõmsalt. Suhtleb ja nuusib mind - viimasel korral tulid lausa meelde ajad, kui ta oli täkk. Ise arvan, et see dexa on vast nii mõjunud, kuna see elavus on tal aegamööda tulnud alatest sellest. Muidugi, eks praegu tuli lumi ka maha nii et võimalik, et see ka mõjub talle hästi. Ei tea. Eks aeg näitab.
Confetti on väga nummi. Võrreldes Ravelliga palju tundlikum, selline tõeliselt märalik. Ta oli ju ka puhkusel jälle, sest pärast jõule sõites tundus, et ta ikkagi tagumist jalga hoiab miskitpidi. Kahtlane värk ja ei saanud pihta. Jaanuari alugses käisime loomakliinikus ära, kuna mõtlesin, et viga on ikka selles haavaga jalas - peaks igaks juhuks pilti tegema. Miks ta muidu selline kahtlane on. Arstid aga vaatasid, et ta lonkab hoopis teist tagumist ehk siis paremat, valget jalga. Huhhhh. See oli küll põnts. Plaan oli tal lasta puhata ja siis töösse panna. Kuna longe oli liiga väike, et midagi täpsemalt tuvastada, siis oleks pidanud seda võimendama (muidugi eeldus oli, et äkki tal läheb see pigem ise üle). Sai siis veel 2 nädalat puhkust ja nüüdseks olen kolm korda jälle sõitnud. Tundub, et täitsa ok on. Hullemaks kindlasti pole läinud ja ma ei saa aru, et hoiaks. Ta on selline tore - läheb galopis paar ringi aega, et hoogu maha võtta küll, aga muidu on täitsa sõidetav:)
Niisama hüppamas:
Tarapita on jätkuvalt Moona kaaslane. Vahepeal ta ka lonkas (tagumist vasakut) - arvatavasti kabjapaise ning sai 10 päeva equipalasoni. Nüüd on igatahes korras.
Kui see ikkagi stress on, mis Ravellil peamiselt need vehkimisenähud käivitab, siis pead peale pikka puhkust lihtsalt teda täiesti stressivabalt edasi hakkama treenima. :P Katsumus omaette, aga päris huvitav ülesanne hobuse jaoks iga trenn positiivseks kogemuseks muuta, kusjuures ta annab ilmselt väga selgelt sulle märku, kas see õnnestub või mitte.
ReplyDeleteSee tegelikult lihtsalt selline omamoodi mõttevälgatus. ;) Hästi tore, et tal siiski paremaks on läinud - loodan, et jätkub samamoodi.
Jah, tal tuleb pikk puhkus...eks näeb, kui pikk. Ma kujutan ette, et stressil on suur osa. Ja arvan, et paljuski tekitas talles ratsutamise juures stressi see, et tal oli/on miski tervisehäda, mis teeb ta hirmus laisaks ja uimaseks ehk siis kohe kui vähegi rohkem liigutama peab, võtab ta seda kohe juba liiga paljuks. Kui ta nüüd elavaks jääb ehk siis oma terviseprobleemist lahti saab, siis on võibolla võimalik teda rõõmsana treeningus hoida ka. Aga kui teda pidevalt peab sundima ennast liigutama, siis tõepoolest ei tuleks toredast treeningust midagi välja. Eks see on omavahel seotud. Igaljuhul vaatab, mis tulevik toob. Kas teeb comebacki või hakkabki muruniidukist perehobuseks..:(
ReplyDelete