Eelmisel kolmapäeval sain oma koolisõidusadula Ingridi käest toppimisest ja korrigeerimisest kätte. Sadulaga oli üldse üks huvitav protsess. Hakkas tunduma, et takistussõidu sadul talle eriti ei meeldi, kuna galopiletõstetel hakkas tagant üles lööma (tavapärane märk, et sadulas võib asi olla). Ka muidu oli pidevalt üsna pinges ja kiirustas, kuid varem ei osanud seda sadulaga seostada. Proovisin siis koolisõidusadulat ja hobune oli tõepoolest märgatavalt parem. Samal ajal jätsin ka kaera tema dieedist uuesti välja, sest Triin märkas jälle haukamist (millalgi eelmine kevad/talv oli sama lugu). Küna maha panemine ja kaera ära võtmine lõpetasid selle probleemi õnneks kohe. Sadula koha pealt Annika küll arvas, et vajub natuke liiga ette ja tundus, et natuke tõesti, aga hobune oli tõepoolest palju stabiilsem ja ei teinud enam neid hüppeid galopile tõustes (muidugi ma olin väga ettevaatlik ka tõstetega, andsin talle palju ruumi ja vabadust selleks). Samas Ingrid vaatas, et on täitsa ok, et sadulavöö küll läheb veidi liiga ette, aga tal ongi selline kehaehitus. Nüüd, kus sadul uuesti tagasi tuli, on ta mul kahes trennis jälle paremale galopiletõstel seda hüppe moodi asja teinud. Ei teagi, kas asi on veidike muutunud sadulas või lihtsalt selles, et olen mugavaks muutunud ja pole talle piisavalt ruumi andnud tõstetel. Eks vaatab, kuidas ta edaspidi käitub.
Teisipäeval õnnestus Annika jälle trenni andma kutsuda. Ja väga kasulik ja positiivne trenn oli. Alguses oli tunne, et eriti ei suju ning mõtlesingi juba sadulat süüdistama hakata. Tegime trenni alguses kohe ka paar galopiletõstet ning paremat pidi täiendas ta seda väiksemat sorti hüppega. Üldse oli kergelt ratsme taga nagu ikka ja veidike ebastabiilne (on paremaid päevi olnud). Mul tegelikult polegi kunagi sellist ratsme taha kalduvusega hobust olnud või vähemalt pole see probleem nii selgelt esile tulnud. Seetõttu pole ma selles teemas eriti osav. Siiamaani olen üritanud ka seal ühtlast kontakti tekitada ja kui see on, siis talle ratset kergelt ette anda, et ta sealt välja tuleks, kontaktile järgi läheks. Igatahes voldi peal harjutasime poolpeatusi ja kindlama välimise ratsme kontakti hoidmist, sealjuures sisemist võimalikult vähe hoides. Lisasime sinna juurde üleminekud keskmisele (noh, alguses tuli pigem välja kiiremale..) traavile ja tagasi võtmised teisel ringi poolel. See oli alguses üsna kaootiline, aga mingil hetkel hakkas stabiliseeruma ja hobuse liikumine läks tuntavalt paremaks ja tuligi ratsme tagant välja, võttis paremat kontakti ja oli üldse hea, galopis ka. :) Jee!
No comments:
Post a Comment