Nägin just kurba (ja väga head) filmi

Tegin täna pilti kaa, puud ei olnud küll enam nii lumised, aga valge oli sellegipoolest. Ravell oma sõpradega. Ma usun, et nad ikka on sõbrad. Ta küll ei kippunud seal eriliselt domineerima nagu täkule kohane oleks. Õnneks. Veel. Ma loodan et ära ei sõnu. PS! Tähelepanu jalal keskel vasakus ääres:P

Tegelikult kavatsen ma nüüd iga kord kirjutada kui ma ratsutamas käin. Sest tegelikult ei juhtu seda üldse nii tihti kui võiks. Seda enam tuleb seda aega kui ma käin väga hoolega kasutada. Hetkel kehtib hästi ütlus: loeb kvaliteet mitte kvantiteet. Ma üritan võimalikult mõistusega sõita ja võtta seda aega, mil ma hobusega tegelen. Mitte seda, et ta ühe korraga peakski kõik selgeks saama, mis ma tahan. Selles osas pigem vastupidi. Ma tean, et see on väga pikk protsess ja ka seda, et mida aeglasemalt ma praegu edasi liigun seda lihtsam on hiljem. Aeglaselt on hea ka sellepärast, et siis mul on rohkem aega järele mõelda oma tegemiste üle, ja loodetavasti see vähendab võimalust, et ma midagi valesti teen. :) Kirjutamine on ka hea sellepärast, et siis ma äkki hakkan rohkem mõtlema selle üle mida ma teen, mitte ei sõida niisama sammu-traavi.

Kordetasin ette nagu tavaliselt. Sõites üritasin teha seda sama harjutust, mis Hispaanias hobustega, et sammus ringi väiksemaks ja siis suuremaks ringist välja sisemise sääre eest ära. Väga ei funktsi veel, aga vaikselt. Probleem on, et ta on sammus suht uimane, üritan küll elavamalt, aga see on vaevaline. Traavis jällegi on viimasel ajal suur edasiminek toimunud. Ta sirutab palju paremini enda kaela ja pead alla. Ma üritan sealjuures hästi ühtlast ratset hoida(mis mul alati loomulikult ei õnnestu, sest tihti kipub kontakt hoopis kaduma) Ma kardan, et kui kontakt ära kaob liiga siis ta võibki õppida ratsme taha minema sellega et pea all ja siis on hea lihtne joosta nii, et mingit survet ei ole kuskil. Ma väga väga üritan mõelda, et ratse ühtlane.

Vahepeal see pole aga päris võimalik, sest et nt paremat pidi kui ma liiga hilja hakkan teda ringi peal keerama, siis ta hirmsasti tahab teisele poole keerata(ukse poole). Õige oleks mitte jääda ratset tõmbama, sest sellega ta ainult tõmbab vastu ja me lõpetame heal juhul vastu seina:S Väga mitu korda järgi proovitud - valed refleksid noh! Proovin mõelda, et siis kui ta krampi tõmbab ja vägisi teisele poole keerab, et siis võtan ja annan ratset küljel käsi. Aga paanika hetk, siis kui sein vastas...päris raske. Kõige lihtsam on väga varakult juba mõelda selle peale, et keerata. Aga siis keeran ka nii et sisemist ratset annan järgi vahepeal, et tal ei tuleks mõtet kangutada(loodan et on õige nii ja ei ole liiga ebastabiilne ratse nii) Siis ta läheb tegelikult väga ilusti. Ei tohi lihtsalt ära unustada. :)

Vahepeal seina äärest minnes on ka probleemid, et äkki lihtsalt tõmbab pea krampi ja vajub lihtsalt külje peale ära. Välimise ratsmega teda rajale tagasi ei saa, sest tõmbab vastu. Sisemisele säärele ta veel nii hästi ei reageeri. Selle vastu aitas ka see, et kui enne lihtsalt ette valmistuda selleks, et ta nii teha võib. Ma proovisin hoida välimist ratset nii et tal poleks võimalik seal kohas sellele toetuma jääda, vähekene liigutasin seda ja aitas küll. Paremat suupoolt üldiselt kipub ta niimoodi kramplikuks jätma kui ta otsustab külje peale minna, teistpidi nii ei tee eriti. Galopis on muidugi veel raskem. Mõnikord läheb ilusti, aga mõnikord keerab ära aga ma üritan mitte välja teha ja lähen uue ringiga uuesti ja traavis/sammus läheb ta siis juba ilusti mööda. Galoppi teen nagunii mõlemat pidi 2 ringi, see ei ole üldse põhiline. Lihtsalt et ta õpiks mööda rada enamvähem jooksma.

Igatahes ongi nii, et mõnikord läheb väga kenasti mööda rada ja siis äkki jälle tõmbab kõrvale. Ma loodan, et ta seda kommet päris meelde ei jäta. Ma praegu küll kuidagi ei karista teda selle eest vaid lähen rahulikult uuesti sealt mööda (tavaliselt õnnestub kaa, mis on ju ometi hea märk)

Aa...ja seda tegin ka, et sõitsin ühte pidi ringi (lõdvestas päris hästi, kuigi suht aeglase sammuga. Samas kui kiiremaks ajada, läheb krampi, nii et ma parem teen järkjägult, et ta elavamaks läheks aga samas lõdvestaks) ja siis tegin diagonaalis suunamuutuse et ta harjuks otse sõitma ilma seina toetuseta ja siis teistpidi ringile. Erki ka korra tuli ja ütles, et ma nii teeks, et läheb juba hästi ka.