3.okt käisin Hugoga metsas. Emilyga koos. Üliilus mets ja rajad, päike paistis ja mägine puhas metsaalune kergelt värviliste lehtedega. Läbi puude ja niiskuse paisteb päike tegi pildi eriti maagiliseks.
4. okt. sõitsin Clearwateriga. Tema oli päris kange ning raske oli teda lõdvestuma saada. Üritasin kätt väga ühtlaselt hoida ja palju painutada, vasakule poole oli eriti raske, pidevalt üritas sisse vajuda.
5. okt. 2 haflingerit. Vead mis ilmnesid mul - lähen seljast kangeks ning jälle nõgusa seljaga, nüüdsest pean koguaeg sellele mõtlema!!!! Koguaeg pean parandama ennast, lükkama puusast ette rohkem. Lisaks, kui üks poni ei läinud paremast jalast galoppi siis mrs.Schmid ütles mulle et ma pean selleks parema õla vabaks tegema ehk siis sisemise õla rohkem ettepoole viima, mina kipun nimelt vastupidi tegema, sõitma ühele poole viltu nii, et vasak õlg on ees! Halb!!! Lisaks sõitsin veel Summeriga, kes oli tõeliselt kena ja armas hobune, väike must ja tundlik. Jooksis kenasti ratsmes, ainult üleminekutel tõstis pea üles. Oli parajalt elav ning ma harjutasin oma istakut, proovisin täisistakus ka samamoodi puusa ette tuua, et selg krampi ei läheks. Oi, kui palju on vaja parandada asju. Lisaks veel kontakti ühtlasemalt hoidmine, see tuleb välja ainult siis kui hobune on hea ja pehme, kohe kui hobune läheb krampi hakkab mul ka käsi ebaühtlaselt olema ja siis läheb istak ka krampi.
6. okt. 2 halflingerit. Romina oli ülitundlik ja ehmatas tihti, proovisin galoppi teha ja kaldusime erinevates suundades, mispeale ta hakkas pukitama ja ma lendasin alla! :P Pepu sai ainult haiget. Teine hobune Luna oli ka pelglik aga samas natuke laisk ka. Ja ma ei tohi liiga kõrgele kergendada!!! Ainult nii palju kui hobune tõukab!
7. okt 2 haflingerit, seekord sain toredamad. Havanna oli muidu tore ja kuulekas, aga kippus mõnikord liiga kiireks minema, oli natuke närviline. Teine oli vähekene laisk, aga suht okei. Suutsin isegi galoppi teha, proovisin lõpuks olla hästi konkreetne, ei hakanud seal seljas võimlema vaid andsin stekki, nagu Emily teeb. Noh kolm korda läks aega, ma võtsin tagasi, kui ei läinud ja valmistasin ette rohkem, et ta kuulaks, siis läks täitsa okeilt:)
Sõitsin ka Hugoga ning Julia õpetas ka. :) Et sisemise säärega siis kohe reageerida, kui tõstab pead, ning pean hobust ennetama juba enne kui ta midagi teha jõuab. Välimine ratse on ühtlaselt ja sisemisega võin teha midagi, aga ikkagi peab üldiselt ühtlaselt olema. Ratse on pidevalt kontaktis. Läks palju palju paremini ja galopis oli ka niii mõnus, läks ise nii hästi edasi ja mina lihtsalt istusin. Hüppasin ka temaga! Paar korda tegi nii suured hüpped, et oleks peaaegu alla lennanud! Süsteemi vahe oli päris väike ja tulin seda sellepärast mitu korda, et saaksin ta piisavalt aeglaselt sinna vahele. Viimane hüpe tuli lõpuks perfektselt (pärast mitmeid väärakaid:P).
8. okt - käisin täna võistlustel kaasas. Julia sai koolisõidus esimese koha! Loretta on superkena ja hea liikumisega hobune!!
9.okt - ühe haflingeriga maneezis - oli täitsa sõidetav - ja teisega metsas :) Hiljem veel Dorpatiga õhtul maastikul suure grupiga. Hakkas juba hämarduma ja maastik nägi hoopis teistsugune välja. Läksime galopiga hämaraslt põllult täiesti pimedasse metsa, see oli päris omamoodi kogemus, tõesti midagi ei näinud hetkeks! Ainult puud ümberringi. Dorpat iseenesest oli väga suure sammuga ja ma pidin teda pidevalt tagasi hoidma (eriti galopis), et ta liiga selga ei sõidaks teistele, jäin vist liiga palju ratsmest kaa hoidma kahjuks, aga muud moodi ei saanud lihtsalt.
10. okt - Creadence - täitsa hea hobune oli, pehmelt jooksis, aga üleminekutel allapoole hakkas vedama peaga ette, kukkus täitsa esiotsale. Ma ei teagi, võib-olla oleks pidanud vähem ratsmega tagasi võtma, aga siis ta ei jäänud kaa. Igatahes, kui ma ratset võtsin, siis hakkas vastu tõmbama. Galopis oli ka nii, et kui ma ei saanud keeratud siis võtsin ja hakkas vastu tõmbama ning kihutas alguses. Õpetas mulle seda, et ma ei tohi ratsmega nii palju teha vaid pigem säärega keerata! Siis proovisin rahulikumalt, kõigepealt korralikult aeglases traavis ja siis ilusti galoppi, nii et ratsmed on pehmelt ja istakuga keeran. See jama oli pigem vasakule poole, niipidi mul on alati raskem. Samas paremale poole oli jälle raskem välja keerata galopis, sest ma ikkagi istun natuke viltu, mida ma nüüd koguaeg üritan jälgida. Lisaks proovin hoida puusa ees ja jalad võimalikult alla sirutada.
11. okt. hüppetrenn Dorpasiga. Pidin hästi aeglaselt temaga tulema, et ta rohkem tagajalgu kasutaks. Pärast takistust pidin kohe seisma saama ta, sellega oli raskusi, aga keerates vastu aeda oli palju lihtsam! Ta oli muidu väga lihtne hobune hüpata, hüppas ise, mina pidin teda ainult otse hoidma. Tahtis vasakule poole ära vajuda pärast hüpet, aga ma arvan, et see võib olla minu istaku viga. Eriti lõpus ta enam eriti lõdvestunult takistusele ei jooksnud, tahtis kiirustada ja oli väheke krampis, nii et kui me galopis ühte rida harjutusena tulime siis ta tegi ühe sammu asemel kohe uue hüppe nii et ma läksin sadulas lahti ja järgmised hüpped järgnesid, nii et ma oleks peaaegu alla kukkunud! Õnneks jäin selga. Hiljem traavis tulles hüppas seda kenasti! :) Sõitsin ka pockerface'ga metsas.
12. okt - Pockerface aka Richie. Kartis natukene igasuguseid asju sh. ka hobuseid ja oli vahepeal seetõttu ärev. Traavis ei olnud alguses eriti lõdvestunud, ma küll üritasin kätt ühtlaselt hoida, aga vahepeal jäin liiga tugevalt hoidma ja vahepeal jälle liiga lõdvalt, liiga ebaühtlane ühesõnaga. Niisiis tegin kaheksaid ja üritasin võimalikult suurel määral istakuga keerata, ta küll lasi pea alla, aga samas mulle tundus, et ta ikkagi ei kandnud ennast korralikult, oli kuidagi pikalt välja sirutatud lihtsalt. Proovisin rohkem sammu-taavi üleminekuid teha, et saaksin teda ennast kandma ning olla väheke teravam oma sõitmises. Lõpus vahepeal juba tundus parem:) Galopis oli samas hoopis teine hobune, palju rohkem koondatud ja mõnusa galopiga, keeras ka paremini. Paremat pidi sõites tahtis nurkades sisse vajuda, aga kui mõttega minna, siis sain ka sealt täitsa korralikult tuldud lõpuks. Ühesõnaga traavis oleks vaja veel paremuse poole saada. Proovida ise rohkem ainult sääre ja istakuga keerata ja mitte nii palju ratsmega.
13. okt- Dorpas - alguses üritasin küll ühtlase ratsme ja samal ajal säärega painutada erinevates suundades, siis sammus enamvähem oli ok, aga traavis oli täiesti kohutav! Lootusetu tundus. Siis emily soovitas väikese ringi peal sammus sisemist ratset hoida ja kui annab järgi siis ringi suuremaks teha. Proovisin sammus ja ka traavis . Andis siis küll järgi ja vahepeal oli isegi hea sõita, aga vahepeal oli tunne, et ta oli ikka väga tasakaalust väljas ja oli liiga esiotsal. Noh galopis oli muidugi veel hullem! Siis ta oli päris kiire tempoga, nii et ma proovisin ringi peal teda aeglasemaks võtta! Aeglasemaks eriti ei jäänud küll, natukene küll paremaks läks. Ega ei saanudki temaga eriti väikest ringi teha, sest ma lihtsalt ei suutnud teda keerata. Kahju, et ma ise kah hakkasin liiga kõvasti võib-olla vastu tõmbama. Ma tahtsin lihtsalt sisemist ratset hoida kergelt vastu ja samal ajal painutada teda, aga kuna ta nii tiris ja ma pidin teda keerama ka, siis võtsin vahepeal päris kõvasti. Samas Lühikese külje peal paariks sammuks andis ilusasti järgi ka! See oli tore! Lisaks proovisin traavilt sammule ja seisma võtta teda palju. Eriti peale galoppi ei tahtnud see üldse välja tulla. Aga ma kiitsin teda hästi palju, kui ta seisma jäi lõpuks. Ka siis pidin kahjuks ratset päris tugevalt võtma :( Aga tegelikult ta mulle meeldib, ta on veel alles noor ka - 4aastane, nii et ei peagi veel kõike oskama.
14. okt - Richie. Täna läks tunduvalt paremini temaga. Suutsin algusest peale ühtlast kontakti hoida ja hobune oli ka parem tänu sellele. Kuigi alguses traavis ikka hakkas ringi vaatama, sain ta ühtlast ratset hoides ja sisemist säärt palju kasutades (voldid ühte ja teistpidi) ratsmesse. Ah tegelikult ei teagi, kuidas ma sain. Sest ma ju alati proovin nii. Ma arvan, et asi oli ikkagi ühtlases ratsmes. Lisaks tegin üleminekuid - sammule jäi ta väga hästi, aga edasi minemises oli natuke laisk. Galopis oli ka väga koondatud küll ja mõnus galopp, pööras hästi ja puha, aga edasi ma teda sõita ei suutnud! Mingil määral läks elvamaks, aga siis läks rohkem laiali ka. Istakule üritasin ka mõelda (kuigi vahepeal jälle unustasin!!!) Ma arvan, et käsi rusikasse tuli päris välja juba, aga see, et ma selga krampi ei võtaks, see vist mitte nii. Kui ma hakkasin muudele asjadele keskenduma, siis vist ikka läks. Samas nurkade sõitmine tuli päris hästi välja suurema osa ajast, mõtlesin pidevalt, et ma pean otse istuma ja ise mitte kallutama ennast hakkama. Ainult surun säärega sinna kuhu vaja.
15. okt Käisime teisest tallis trennis, hüppasime krossitakistusi liivaplatsil. Dorpas oli supertubli, ise alles nelja-aastane, aga ei karda mitte midagi ja hüppab kõike mis ette pannakse. Sellegipoolest lõpus ta oli juba väsinud ja arvatavasti tüdinud, nii et ma ei suutnud teda õiges meeleolus hoida, nii et ta jooksis mul 2 korda mööda erinevatest takistustest. Järgmine kord läksin muidugi kindlamalt peale, hoidsin sääred tugevalt ja ratsmed lühikeselt ja kindalt käes. Ma loodan, et ma liiga kõvasti muidugi ei hoidnud, et oleks tema head meelt hüppamise vastu vähendanud või midagi..noh igatahes siis hüppas ära. Alguses ma tulin hästi suurte pööretega, kui ta mööda jooksis, nii et järgmine kord ma võtsin väiksema pöörde, et ta oleks rohkem kontrolli all ja ei oleks nii pikalt otse jooksnud. Ma arvan, et see aitas ka. Muidu üldises plaanis oli ta täna palju parem (kuna Julia sõitis eile temaga!). Traavis oli päris hästi lõdvestunud ja ma suutsin suurema osa ajast ühtlast kontakti hoida. Paremat pidi oli natuke kangem, nii et siis ma pidin vahepeal sisemist ratset natuke liigutama, et ta ei jääks sinna peale vaid annaks järgi, see aitas päris hästi igatahes. Galopis oli ka rahulikum ja enamvähem pööratav, väikeste pööretega oli muidugi vahepeal raskusi. Üritasin mitte kätega pöörata vaid istakuga, aga vahepeal ikkagi tulid jälle refleksid mängu ja hakkasin liiga palju ratsmetega keerama. Vähemalt suutsin ma välimist ratset ka vastas hoida, mitte ei keeranud ainult sisemisega. Igatahes kokkuvõttes oli väärt treening ning nii hobune kui ka mina sai kindlust juurde.
16. Loretta - jätkuvalt 1) selg vabaks 2) ei kalluta ette 3) käsi ühtlane 4) istun otse 5) jalad alla ja mitte liiga ette 6) ei kergenda liiga kõrgele. Igatahes oli selgelt tunda, et ta oli paremale poole palju parem. Painutas sinna isegi vist üle ja vasakule ei olnud nii hea. Suur osa on sellest ka kindlasti minu istaku tõttu, aga ta vist ise peab ka natuke niipidi olema, sest ta ikka päris palju painutas paremale rohkem. Alguses tegin vist liiga aeglaselt traavi, pärast elavamalt oli hobuse liikumine tunduvalt parem. Ega ma midagi palju ei julgenud teha nii hea hobusega, proovisin väga kerget ratsmekontakti hoida ja vasakut pidi mõtlesin palju otse istumisele, et teda painutama saada säärega. Temaga oli päris raske minu arust head istakut hoida, äkki sellepärast, et mul oli nii palju asju, mille peale mõelda, aga ma tundsin et vahepeal jälle vajus raskus liiga ette ja läksin seljast nõgusaks. Traavi galopi üleminekuid harjutasin, nii et ma ise suudaks vabalt olla sellel hetkel. Hiljem reageeris juba väiksema mõjutamise peale ja siis ma tundsin et ise ei läinud ka krampi. Väga raske oli täisistakus istuda, tal on väga suur traav ja ma pigem segasin teda oma veidra sstakuga. Mõtlesin küll jalad alla sirutada ja lõdvestada ja siis lihtsalt istuda, aga ei olnud midagi nii lihtne.
20. okt - Haflingide test.
21. okt Sõitsin Richiega, Julia oli ka seal ja läks kohutavalt. Ta vahtis kõiki hobuseid ja ehmatas mitu korda, üritasin teha üleminekuid ja painutada ja ühtlaselt ratset hoida, aga ta vahtis ikka ringi ja üldse ei kontsentreerunud. (Nüüd tean, et ma ei püüdnud piisavalt vaid olin liiga pehme ning ei suutnud talle selgeks teha, mis ma tahan, ma pean konkreetsem olema!) Hiljem sõitsin Rubyga, temaga ma juba üritasin oma vigu mitte korrata, vaid hoidsin ratset ühtlaselt ja sõitsin säärega teda elavalt edasi, kui ta hakkas ringi vaatama siis kohe säär ja liigutasin ratset kergelt (sisemist liigutasin, välimist hoidsin ühtlaselt). Niisiis oli ta suht hea, kuigi alguses oli natuke laisk. Gabana - temaga mulle meeldis sõita, ta oli küll vasakule poole halvem ja tahtis sisse vajuda, aga muidu hästi tasakaalus ja elav, hoidis ennast pidevalt ühtlaselt ratsmes. Mina üritasin aga kätt ja istakut võimalikult rahulikult hoida ning säärega keerata ning nurki välja sõita. Hugo oli hea nagu ikka, alguses oli eriti mõnus ja elav, üritasin edasi nii nagu ma sõitsin, et säärega painutada, ratse ühtlaselt jne. Lõpus ta väsis natuke ära ja ma vist sõitsin teda liiga vähe edasi ja rohkem kasutasin ratset, et teda ratsmes hoida, kui ta kippus mõnikord liiga üles tulema, väga halb! Oleks pidanud selle asemel rohkem säärt kastuama! Aga see oli väga vähe, üldiselt läks ikkagi hästi.
22. okt - Täna sõitsin Richiega ning võtsin ennast kätte! Nõudsin hobuselt, et ta mind ikka kuulaks. Panin ta aktiivselt liikuma, hoidsin ühtlaselt ratset ja painutasin palju sisemise säärega ning oh imet, ta oli 100 korda parem! Muidugi Julia sõitis ka eile, see ka natuke mõjus, aga samas alguses ta ikka vahtis ringi ja ma pidin päris palju vaeva nägema, et teda kontsentreeruma saada. Sisemist ratset liigutasin vahepeal ja kui ta natukene järgi andis, siis andsin ka kohe ratsme pehmeks ja ühtlaseks. Nii ta ei kartnud kah teisi hobuseid enam üldse nii palju. Ühesõnaga, mul oli vaja hobune ennast kuulama saada ning elavalt liikuma ka. Lisaks mrs. schmid ütles mulle väga targa asja - nimelt stekki peab hoidma selle tasakaalu punktist, mitte täitsa otsast vaid altpoolt ning nii nagu mina sõitsin, et stekk oli taga, tähendab seda et käsi ei saa vaba olla, vaid oli liiga painutatud. Stekk peab vabalt hoiduma väikese nurga all ja käsi peab olema randmest liikuv, et ratsanukul saaks olla pehme käsi.
23. Gabana - alguses kartis natuke ühte nurka, aga siis sai sellest üle ja edasi oli hea, painutas kah paremini vasakule poole nurkades. Proovisin hästi ühtlaselt hoida kätt ja istakut ning lihtsalt olla, kui hobune oli hea. Galopis aga hakkas ta veiderdama, kui ma tahtsin volti teha, tegi väikese hüppe tagant ja vahetas jala ära. Pidin teda edasi sõitma see peale, et ta saaks aru, et ta ei pääse sellega tööst. Noh, siis ta ei olnud enam nii mõnus sõita, vaid oli natuke ärevil jne. Ja siis mina kah muidugi ei suutnud ennast ühtlaselt hoida ja isegi traavis ei tulnud välja. Susi ütles, et ma ei hoiaks nii kõvasti ratset, et sellepärast ta hakkas vastu ratsmele peaga vehkides, noh ma üritasin! Richiega üritasin jälle metsa minna, seekord kutsusin Susi kaasa, aga hobused olid mõlemad pelglikud ja Susi kukkus alla ning me läksime tagasi! Sõitsin natuke maneežis siis ja proovisin koguaeg aktiivne olla, päris hästi tuli välja:) Tal ei olnud siis aega ehmatamiseks ja kuulas mind.
24. Käisime Stuttgartis hobuste laadal. Õigemini oli see hobuseasjade müük ja showd. Kahjuks hobuseid seal ei müüdud.
25. Summer. Traavis oli päris hea, aga paremale poole galopis tahtis pidevalt ise minna, sellise ülespoole hüppega galoppi, ilma et ma märku oleks andmud. Paar korda sain ilusasti ise teda galopile, et ta ei hüpanud, aga see oli ikkagi raske. Proovisin hoida kätt õiges asendis, mitte liiga koos ning et oleks ranne otse, mitte painutatud, aga samas vabalt. Creedance - oli mõnus, suhteliselt pika kaelaga lasin tal joosta ja proovisin mitte ratsmega keeraga vaid ainult säärega. Kui vaatasin, et ei keera siis proovisin oma istaku peale mõelda, et ei oleks sissepoole kaldu liiga palju. Tagasi võtlmistel pöörasin tähelepanu sellele, et ma ei jääks ratsmega hoidma. Kui ta hakkas toetuma, siis lasin lõdvaks ja võtsin uuesti, proovisin võimalikult palju istakuga tagasi võtta, et ma ei jääks ratsme peale. Galopis oli hoopis parem kui viimane kord, oli küll elav, aga ei kihutanud ja sain ilusti pööratud. Lõpus hakkas ta natuke peaga vehkima, kuigi ma enda arust hoidsin küll ratset sama ühtlaselt traavis, nagu alguseski aga äkki ta väsis ära...ma ei tea, siis ma üritasin säärega kohe reageerida kui ta nii tegi. Vahepeal galopist traavile üleminekutel kaotasin kaa hobuse ja ennast ära, hakkasin lahmima enne kui uuesti traavirütmi ja hoiaku kätte sain. Clearwater - üritasin siis oma uutmoodi ja aktiivselt, painutada jne. Aga ikkagi oli raske, alguses oli ta nii laiali, jooksis küll elavalt, aga väga kange oli. Siis julia soovitas mul teha galopi-traavi üleminekuid, et teda lõdvestama saada, läks natukene paremaks. Edasi soovitas ta mul sammus sääre eest astumist teha ning siis õlad sees. See oli raske!!! Ültes mulle, et ma kohe sääre taha stekki kasutaksin, kui ta ei kuula. Natukene tuli välja ka lõpuks, mõned sammud ja nii. Ja kui ta nurkades ei painuta, siis peale õlad sees pean väikese voldi tegema, et ta jääks paindesse nurga jaoks. Siis oli natukene parem, traavis aga kohe jälle kange, natukene proovisin veel tugevama ühtlase ratsmega ja kohe pehmeks anda, kui ta natukene järgi annab. Töötas vist natuke, sest lõpus sain paar ringi nii teha, et ta oli järeleandlik. Galopis oli ka parem lõpus. Siis ma lõpetasin ruttu ära ka, et tagasiminekut ei oleks:P
26. Dorpas - tahtis kiirustada pidevalt, ja seetõttu ma ei julgenud üldse säärt vastu panna ja järelikult ta ei painutanud ja oli igat pidi laiali. Kartsin liiga palju, aga samas , mida mul kaotada oleks olnud, oleks hakanud kiiremini jooksma, siis oleks saanud tagasi võtta teda ja painutada. Nojah, raske. Niisiis üritasin küll painutada ja võtsin ratsmega, vahepeal andis järgi ka, aga ikkagi mitte nagu päris ideaalselt. Galopis oli vähemalt ühtlase sammuga, sain keerata voldil, kuigi muidugi jooksis pea taevas. Hugo - tema oli hea, nii et sain keskenduda oma istakule, põhitähelepanu oli ratsmete ühtlaselt ja pehmelt hoidmisel, nii et käsi oleks õiges asendis. Harjutasin traavi-galopi üleminekuid, et ta jääks pidevalt kenasti ratsmesse ja mina oma istakusse. Vahepeal vasakule poole tuli liiga üles, siis ma üritasin säärega kohe saada teda alla jälle. Üldiselt nagu juba oli tunne, et mõikan, mis see ratsutamine on. Alassio - tema oli natuke laisk, aga muidu mõnusalt ühtlane, nii pea, kui ka keha ja liikumisega. Ühtlane traav, mõnus galopp! Jätkasin joont, hoides kätt ühtlaselt ja mitte liiga koos. Hüppetrenn Rubyga - esiteks, keeramine! Ise peaksin ka kehaga selles suunas olema õlgadest. Välimise säärega painutan, kasvõi nii, et ta oleks väljapoole paindes. Rubyt ei tohi liiga seina ligi lasta, võin teha nii, et rajalt sisse sääre eest astumine ja siis jälle rajale tagasi. Hüpetele hakkas ta natuke tormama ja siis mul oli väga raske keerata. Tulin traavis, siis oli parem. Üritasin ratsmeid kah lühikeselt hoida, et oleks parem hoiak, ning saaksin neid ühtlaselt hoida ja keerata. Pm oleks ma lihtsalt pidanud rahulikult galopis istuma ja ennast vabaks laskma ja idee poolest oleks hobune siis sama teinud, aga mina olin muidugi liiga krampis ning ärevil ja ei suutnud päris seda teha. Viimase parkuuri sain galopis läbitud ja ei olnudki väga hull, kuigi ega ma vabalt ikka ei suutnud võtta seda:P
27. Hüppepäev! Dorpas - sain ta üllatavalt normaalseks, hoidsin ratset pidevalt ühtlaselt, kasvõi natuke tugevamalt, kui päriselt vaja, aga vähemalt ei läinud vahepeal lõdvaks, hoidsin ratsmeid lühikeselt ja ühtlaselt, väikeste pöörete ja suunamuutuste tegemine aitas tohutult, koguaeg vahetasin suunda ja hobune hakkas ka nii mõnusalt keerama ja painutama. Hüppas muidugi nunnult nagu ikka! :) Creecance - sõita oli hea, hüpates oli vähekene uimane, jäi nagu magama enne hüpet ja siis ärkas, et oih. Pidin teda natuke enne hüpet tähelepanelikumaks tegema, et ta ei koperdaks. Clearwater, alguses tegin palju sammus painutamist ja sääre eest astumist, traavis koguaeg pidin teda elavana hoidma, et ta ei saaks aeglasemaks jääda ja oma tempot teha, ta oli täna palju parem ka. Pidin hästi aktiivselt kogu aeg tegutsema, kohe kui ta ei kuulanud siis säär ja stekk. Nurkades painutasin rohkem ja kohe kui ei kuulanud siis kasutasin palju säärt mitte ei hakanud midagi ratsmetega mässama. Ta on tõesti väga suur hobune ja saab kohe aru, kui on võimalus kõrvale hiilida töö tegemisest. Igatahes niimoodi ta jooksis ilusasti lõdvestunult ja hakkas ise sirutama allapoole, kui ratsmeid pikemaks andsin. Hüpata oli temaga ok, oli ka natukene selline uimane, aga parem.
28. Lorettaga metsas.
29. Metsas Rubyga. Dorpasega platsil. tuleb teha nii, et kasutada sisemist säärt ja kui ta selle eest ära jooksma hakkab siis väiksemale voldile sõita, et ta peaks hakkama kasutama oma sisemist tagajalga ning jääks ise rahulikumaks kuna ta ei saa nii kiiresti joosta ringil. Sel hetkel ei olegi välimine ratse nii oluline vaid kasutada just sisemist ratset keeramiseks. Sama asi on ka üleminekutega, mis tal on väga halvad, neid peaks palju tegema, aga niimoodi et hobune üleminekul ei vajuks esiotsale ehk siis samamoodi pöörde, voldi peal ringi väiksemaks tehes. No umbes nii ma olen üritanud teha ka, kui ta sammust nt traavile tahab üle minna, selle asemel et sääre eest ära minna, siis olen ka teda võimalikult väiksele ringile suunanud, et ta aru saaks, et ta ei pääse säärest ja peab ikkagi painutama, mitte traavi minema. Pean kasutama kontreetselt ühe saart, et ta ei saaks valesti aru, kaks säärt tähendabki ju edasi minemist. Igatahes hoidsin ratset väga ühtlaselt ja alguses proovisin isegi kannaga toksata teda, et ta sääre eest ära läheks, aga see oli ilmselgelt liiga palju, lõppes galopiga. Niisiis jätkasin ühtlase survega voldil ja kui ta painutas korralikult siis lõpetasin nõudmise.
30. Maastikul Lorette, Richie ja Weisaugega.
31. Vaba päev!
No comments:
Post a Comment