Wednesday, December 15, 2010

Viimasel ajal

Tunnen et minu aktiivne kiire igapäevane arenemisperiood on lõppenud. Ei tea, kas mul on ainult selline tunne või päriselt, aga tundub, et ma saan nagu vähem ratsutada kui vahepeal. Julia sõidab suure osa hobuseid ja nüüd kui Emily ära läks siis Maraike. Nii et mina saan paari hobusega päevas tegeleda (tavaliselt L'amour, Milosz, vahepeal oli Poni ka) ja ülejäänud aja on tallitegemised ja Juliale hobuste valmis panemine ja viimine. Maneezis saab küll selle aja jooksul pikalt jalutada! Vähemalt näen ratsutamas häid sõitjaid ja saan sealt kaudu midagi ehk kõrva taha panna! Sellegipoolest kadestan Maraiket (kes on tõesti hea sõitja!) kes tuleb siia ja ainult ratsutab oma 8 hobusega ja ei pea muude asjade pärast muretsema. Täna nt ainult soojendasin Dorpast, eile sõitsin Miloszi ja L'amouriga. Milosz oli väga hea, painutas juba ilma kohutava sääre tööta oli igatpidi palju järeleandlikum. Sääre eest astumised oleks võinud küll paremad olla traavis. Galopis mõtlesin palju koondamise peale ehk siis et ta aktiivsemalt astuks tegin keskmist ja peale seda koondasin, raske oli saada teda enda alla astuma korralikult peale seda aga natuke paremaks läks.
L'amouriga käisin hüppetrennis, mis ei kukkunud just hiilgavalt välja. Ta oli juba algusest peale suhteliselt ärevas meeleolus (palju hobuseid ja sagimist) nii et kuigi sammus suutsin teda kuulama panna sääre eest astumistega ja painutamistega siis traavis läks sellega päris kaua. Galopis oli ta isegi parem, aga kui hüppamiseks läks siis enne takistust ta lihtsalt lisas kohutavalt kiirust ja peale takistust oli päris pidurdamatu. Üritasin küll ratset võtta ja järgi anda, aga väga hästi ei toiminud/ei osanud. Õnneks pärast kui üks teine tüdruk talles selga istus et paar hüpet teha läks tal vähemalt sama halvasti (kui mitte halvemini)kui mul. Muidu ta hüppab kenasti ju, aga kontrolli on tema üle vähe:P Vahepeal tõmbas lihtsalt pea jõuga alla ja kimas ringi! Ja ma kukkusin täiega ette ja ei suutnud teda tagasi saada. Lõpuks sain ja painutasin väljapoole ja sissepoole kordamööda et ta kuulaks vähekenegi.
Täna üle pika aja jälle Dorpasega sõites olin meeldivalt üllatunud. Ta on ikka 100 korda parem, kui alguses. Mõnusalt järeleandlik, traavis sain istakuga teda aeglasemaks võtta ning sammule jäi ka päris kenasti. Ainuke asi oli, et parema sääre eest ei tahtnud ära astuda ja painutada ning seetõttu vahepeal jäi paremale ratsmele toetuma. Proovisin küll vastukaaluks vasakut ratset väga ühtlaselt ja tuntavalt hoida ning parema säärega painutada. Huvitav et Rubil jällegi on vastupidine tendents. Vasakule suulisele tahab toetuma jääda, eile natuke sõitsin temaga ja tegin palju vasakut pidi painutamist. Paremat pidi sõites tahtis ta üle painutada nii et seal ma pigem kasutasin rohkem välispidist painet et ta otsesmalt oleks.

No comments:

Post a Comment