Saturday, January 22, 2011

Täna oli päris kordaläinud päev ratsutamise mõttes. Dorpasega hüppasin ja sain korrata jälle vanu tõdesid, et ratsmest hoidmine ei aita hobust rahulikumalt hüppama, pean lihtsalt sügavalt sadulas istuma. Lisaks oli ta väga vaevaline paremale poole painutama (nagu tavaliseltki). Soojenduse ajal sõitsin stekiga ja mingi aeg täitsa aitas (kuigi oli seetõttu natuke liiga elav), sääre eest astumine ja õlad sees tuli välja, aga nt sammule üleminekul paneb ta tagumiku sisse ning painutab ennast vasakule, kuidagi eriti vildakas ühesõnaga. Ja vahepeal teeb sama asja, kui ei taha säärt kuulata paremale, et lihtsalt läheb tagaosaga hoopis vastu minu säärele ja vasaku õlaga siis vastavalt välja. Hiljem ilmnes valest jalast galoppi tõusmine, kuna ta lihtsalt oli niiiii viltu, üritasin sisemise säärega painutada, aga ei midagi, ta lihtsalt ei kuulanud seda. Nii et mõnikord aitab tõesti ainult see kui võtta sisemise ratsmega hobusel pea sisse, sest see oli nii nähtavalt ja tuntavalt väljapoole. Samal ajal muidugi välimise ratsmega piisavalt järgi andes, et ta saaks liigutada oma pead ja kaela sissepoole. Kui ta õigesse asetusse sain, siis tuli galopp ka lihtsalt ja palju mõnusam oli igat pidi.

L'amouriga õppisin ka täna palju, loodetavasti tema ka. Tegin nagu ma nüüd olen teinud, et kui hakkab kiirustama siis kohe välimine ratse ja sisemine säär, nii et ta hakkaks enda alla astuma ja seetõttu ei saa ta kiirustada, siis annan järgi ja lasen tal rahulikult segamatult joosta. Täna aga oli palju palju takistusi mida ta kõike hüpata tahtis ja oli väga rahutu ja närviline. Võtsin ainult ühe väikse ringi kus terve aeg sõitsin sest arvan, et peaasi on ikka temaga saada ühtlane rütm ja tempo kätte, et tal see nagu kuhugi ajusse jääks, et nii on õige ja hea, enne kui hakkan mööda maneezi ringi sõitma, sest sellest kujuneks üks suur võitlus. Kuna ta oli närvis siis pidin oma tehnikat väga palju kasutama..see tähendab liigagi palju ratset (kuigi üritasin seda kompenseerida ka väga tugeva säärega, eriti sisemisega. Kokkuvõttes tähendas see seda, et alguses mõjus see hästi, sain ta päris heasse aeglasesse traavi, aga siis hakkas ta juba liiga tippima ja järgmine hetk oli ta juba kange ja kaelast jäik, jooksis küll aeglaselt aga tippis rohkem. Samas kui järgi andsin ratsmeid siis tuli hoog kohe sisse. Niisiis pidin saama teda tegema 2 in 1 ehk siis säilitama aeglast traavi aga samas panna teda sirutama. Ja mul õnnestus see lõpuks! Jätkasin samamoodi, üritasin teda hoida aeglasena ja samal ajal soodustada sirutamist ette alla, samas mitte ratsmeid liiga ära andes, sest siis mul ei olnud enam head kontrolli, juhuks kui ta kiirustama hakkab, et siis tagasi võtta. No igatahes lõpus ma tundsin, et ta oli aru saanud, ja kui ka hakkas kiirustama, siis kohe selle mõtte peale hoidsin kergelt välimist ratset rohkem vastu (pluss sisemine säär) ja ta juba sai aru, et ma tahan , et ta aeglaselt oleks. See tundus juba nagu poolpeatus, millele ta reageeris! Galopis on ta muidu palju parem nagu alati, suhteliselt kenasti hoiab ennast koos ning ratsmes. Kuigi vasakule on raskem painutada ning suust on ka tugevam (ja muidugi ma jään kogemata liiga palju ise hoidma mõnikord) Ühesõnaga vastupidine Dorpasele.

No comments:

Post a Comment