Üldse viimasel ajal on tallis väga pikad päevad Lisaks trennide andmisele, Tarapitale ja Ravellile tegelen ma nüüd korralikult ka Confettiga, kes oma silma on niikaugele parandanud, et rohtu ei pea enam panema. Temaga on aga igasugused kordetamise hädad. Ta vist ei saa ikka üldse pihta, et stekiga tagant poolt koputamine tähendab edasi liikumist. Võimaitea...mõned korrad jooksis ta täitsa kenasti suurel ringil traavi ja mõtlesin, et prooviks galoppi. Saan aru, et tal vist oli raske seda joosta ja pärast seda käiski mingi klikk ära, et ta jäi koguaeg ühes nurgas seisma ja hakkas tagurdama. Pärast seda teeb ta seda nii sammus, kui traavis, ükskõik kus platsi osas kordetada. Igatpidi olen hädas ja üksi kordetamisest küll suurt välja ei tule. Oeh, ma loodan, et ta võtab mõistuse pähe. Ma lihtsalt ei saa aru, kus tal see arusaamine kadus, et ringis on hea joosta. Aga hea küll räägin parem ratsutamisest, see on hetkel paremas seisus ja mõistetav...
Tarapitale ei sobinud see Ravelli takistussõidu sadul kohe üldse. Mitu päeva sõitsin ja oli palju kõveram ja ei töötanud läbi selja vaid oli palju tihemini krampis. Annika trennis proovisin siis uuesti vana sadulat. See oli kuni galopiosani enamvähem ok, aga esimese tõstega sõitis kohe turjale - pärast seda oli hobusel ja ka mul hirmus ebamugav sõita - ühesõnaga vussis. Etteruttavalt võin öelda, et täna proovisin Ravelli koolisõidusadulat ja hobune oli nagu ümbervahetatud!
Annika trennis pöörasime uuesti tähelepanu sellele, et ta rohkem sirutaks enda kaela ja töötaks paremini läbi selja, mitte ei jääks kramplikult jooksma. Vahepeal olin nagu õige raja ära kaotanud, aga see aitas jälle aluste juurde tagasi tulla ja kõverus läks ka kohe uuesti vähemaks! Muidugi mingil määral oli see vahepealne madalseis kindlasti ka takistussõidusadula süü, mis tal küljelt küljele käis. Ponisadul on vähemalt selles mõttes ok (kui ta just liiga ette ei lähe). Tegime samm-traav üleminekuid nii et ta esimesest sammust oleks kohe samas raamis ja ei kaotaks seda üleminekul.
Kogu selle sadulate proovimise peale saan ma nüüd tõesti aru, et ei ole kõik sadulad ühesugused:P Sõita on ikka iga sadulaga hoopis erinev. Tänase põhjal tundub koolisõidusadul neist kõige sobivam olevat (jeee!:P). Pärast galoppi oli ta muidugi jällegi raskem, aga see tuleb vast ajaga.
Ravelliga olen teinud sellist lõbusat trenni, et pool aega sõidan teda lihtsalt rõõmsalt edasi, eriti lemmikud on galopisirged. Nüüd aga pärast Annika trenni lähenen vast rohkem koolisõidupõhiselt. Ta on enamvähem elava liikumise saavutanud, nii et Annika trennis oli ta alguses traavis isegi liiga kiirustav. Sinnamaani olingi tähelepanu pööranud ainult sellele, et ta edasi liiguks ise ja elavalt. Unustanud olin aga selle läbi selja töötamise. Sellegipoolest, trenni lõpuks sai ta aga mõnusama ühtlase ja õõtsuva läbi selja rütmi kätte (hoopis teine tunne!) Täna, muide, oli see veelgi edasi arenenud :) Annika trennis tegime traav-samm-traav üleminekuid pöörates tähelepanu sellele, et sammu jäädes ta kasutaks oma tagumisi jalgu kohe aktiivselt ja ei kukuks traavilt sammu. Niisiis mõned koheselt aktiivsed sammud ning edasi traavi, et üleminek ei kaotaks oma efekti. Jällegi, täna ta tegi seda eilsega võrreldes väga kenasti! Eile ei tahtnud ta kohe sammule jääda (eks see oli talle veider, et ma natuke stekiga ja säärega surkisin samal ajal kui sammule üleminekut nõudsin, et ta aktiivsust ei kaotaks), aga täna ta tegi väga kenad üleminekud sammule. Ja läks väga väikese sääresurve peale kohe uuesti traavi ka! Tubli! Galopis sõitsime suurel ringil, et ta ei kaotaks tasakaalu ja säilitaks maadhaarava galopi. Praegu tegelengi traav-galopp-traav üleminekutega, et saada teda juba esimesest sammust alates tööle. Galopilt traavile jäädes läheb tal liiga palju aega, et tasakaal saada ja esimesed sammud on väga ebamäärased, aga ka need on juba paremaks läinud.
Istaku kohta niipalju, et mu õlad peaks tagapool olema ja selg sirgem, natuke tagapool peaks ka istuma, sest olen liiga ees, eriti galopis. Lisaks, kui surun säärega, siis pean vaatama, et kand üles ei jääks.
Ühesõnaga praegu läheb vägagi töiselt ja Annika trennidest on suurt abi. Hüppamine on muidugi tahaplaanile jäänud, aga kõike ka ei jõua. :)
No comments:
Post a Comment