Tegelikult ongi sadula jamad....ka Tarapitale ei sobi enam see koolisõidu sadul...ta on vist oma lihaseid turja juurest kasvatanud, nii et sadul on eest kitsaks jäänud. Muidu, hoolimata sadula sobimisest või mittesobimisest on areng siiski jõudsalt toimunud! Traav-galopp-traav üleminekud on palju paremad ja stabiilsemad, pärast galoppi sirutamise on ta nüüd selgeks saanud ja täitsa meeldima hakanud. Harjutanud oleme ka peatusele üleminekuid ja nüüd reageerib ta juba traavilt sammu või peatusesse üleminekule palju täpsemalt ja kuulekamalt. Siiski, selle nädala jooksul tundsin iga päevaga, kuidas hobuse tahe liikuda aina rohkem kaob...reedel siis Annika trennis jõudsime järeldusele, et suure tõenäosusega on asi sadulas, mis on liiga kitsas ning eest õlale surub. Muidu ta on mul ju pidevalt selline elavaloomuline. Tuleb meelde, et ükskord enne toimus ka sama asi, hobuse liikumistahe kadus ja siis vahetasime ka sadulat. Aga no ükski minu kolmest sadulast ei sobi - poni oma vajub ette, takistuse oma kõigub külgedele ja kooli oma on liiga kitsas...oeh. Ja kust ma leian vahendid, et hankida endale uus sadul!? :( Praegune plaan näeb ette siis kordetrenne teha ja mingeid muid sadulaid proovida/laenata.
No tegelikult elaks ma kõik sadulamured üle, kui Ravell terveks saaks. See, et ta peaga konstantselt vehib on ikka väga kurb. Ja mitte ainult ratsa, ka koplis traavi ajades käib pea ikka üles-alla-üles-alla... Ei aidanud ka see ninasprei, mis pidavat limaskesta ärrituse vms vastu aitama, kuidagi veresooni kokku tõmbama. Järgmine võimalus on ninamask, mille saaks aga oktoobri keskel ühe tüdruku kaudu Belgiast...kas see aga aitab...? :(
No comments:
Post a Comment