Märtsilõpu trenn, pilt ja video

25.märts 2013
Saime täna videole ja Ingridilt veidi õpetussõnu. Sain jälle palju mõelda ning mõned tulemused siin:

1) Traavi sees üleminekuid peaks tegema, aga nii, et ei võta seda ainukeseks eesmärgiks. Täna tegime kohe trenni alguses nii ja vähemasti peab sinna mingeid volte ja muid asju tegema, mis vahepeal hobuse jälle aktiivsemalt liigutama paneks. Praegu on see kokku ja lahku sõitmine tema jaoks nii raske, et kaotab end üldse ära ja muutub väga ebastabiilseks. Niisiis pean koguma energiat tehes nt mõni väiksem volt ja siis sirge peal mõned sammud edasi. Tagasi võttes pean tähele panema, et ta ei jääks iseseisvalt tagasi või ei jääks suure pauguga seisma nagu ta tegema kipub. Sel juhul pole üleminekust eriti kasu. Pärast edasi minekut peaks just tagasi võttes säilitama impulsi edasi ja rohkem aktiivsust tagant saama, mitte tekitama olukorra, kus hobune mõtleb, et jess, lõpuks ometi saab vaiksemalt edasi tiksuda.

2)Hea mõte oli kartmise koha pealt see, et saada ta ilusasti kontrolli alla ja painutama ning polegi nii oluline, et läheks just raja pealt. Samas vahepeal on hea ka sundida teda lähemale, et ta ei harjukski koguaeg seestpoolt minema, sel juhul on muidugi paratamatu, et kaotan veidi kontrolli. 

3)Sääre peale reageerimisel pean olema konkreetsem! Isegi sammus, kohe kui ei reageeri, siis kasutan tugevamat märguannet. Ja siis kohe kontrollin, kas õppis oma veast. Teen uue ülemineku nt. Vaba ratsmega saan ka harjutada kokku võtmist ja edasi liikumist ning pööramist

4)Et ei jääks pidevalt säärega suruma - hobune peab ise tööd tegema, kui ma olen andnud talle märguande mingiks liikumiseks. See on raske ülesanne ja ei saagi veel niipea ideaalselt tulla - aga pean üritama selle peale rohkem mõelda.

5)Probleem oli üllatavalt täna ka kontakti võtmisega ja ratsme taha minekuga. Viimasel ajal seda pole enam väga olnud. Samas viimati käisin ma temaga hüppetrennis, kus ratsastuse koha pealt ei läinud just kõige kenamini. Sealt võis see alguse saada. Midagi katastroofilist veel polnud ning kui ma talt enam üleminekuid traavi sees ei nõudnud ning piirdusime serpantiinidega, siis oli juba parem ka.

6)Kujundid - pean vaatama, kuhu mina tahan, et hobune läheks ja tegema erinevaid kujundeid. Kui ma pidevalt volte teen, siis see jääb nii ebamääraseks, et varsti ta ujubki mul kuidagi. Seepärast on vahepeal hea sõita näiteks ruutu. Ja väga täpselt mõelda läbi, et millal on otse ja millal painutus ja pööre. Sama ka muude kujunditega.

Tegime pilte kaa:

Traavi osa on ikka päris halb ja ebaühtlane, tegelikult ta on ikka parem. Aga galopiosaga võib siin küll rahule jääda, tavaliselt ta on ka umbes samasugune.