Annika trenn

Tahtsin meeldetuletuseks kirjutada, et eelmisel teisipäeval käis Annika trenni andmas. Ja seal sai jälle targemaks ja mõtteainet. Ta ikka pööras tähelepanu sellele, et aeglasema rütmiga läheksin. Alguses mulle tundus, et no siis ju hobune ei lähe üldse edasi, aga tegelikult lõpuks hakkas ennast palju paremini ise kandma! See oli jälle see tunne, mis on hea, aga tihti ei saa! Tegime kergelt õlad ees harjutust, volt ja jälle õlad ees. See aitas väga hästi, nii et pärast oli kohe tuntavalt parem tõuge ja edasipürgimine. Tal jääb sellest ikka puudu ja seepärast ma kipun teda hoopis kiiremaks ajama, et seda saada selle kaudu, et ta reageeriks säärele ja edasi läheks. Samas sellega ei saa ikkagi seda, et ta rohkem ennast kandma hakkaks ja impulss tekiks. Trenni lõpus tegime ka sammude venitamist nii, et rütm kiiremaks ei läheks. Ja kuigi ta väga koheselt ei reageerinud minu märguandele, oli see siiski selline hea edasiminek - küll vähene, aga liikumise tunne oli vähemalt õige, mitte selline kiirustav nagu tavaliselt.