Confetti hakkas sügisel jälle haukama, mõni aeg pärast seda kui nad öösel sees hakkasid käima. 10. november oli esimene kord, kui ma ise teda niimoodi tegemas kuulsin. See oli pärast trenni boksis ja nüüd ta on juba päris pidevalt boksis haukama hakanud. Seetõttu seon teda nüüd alati künast eemale nööriga kinni (igaks juhuks veekünast ka, kuigi ta sinna vastu veel ei hauka). Öösiti elab ta üleval väikeses tallis oma sõpradega ja ilma künata ning seal õnneks ei hauka. Küllap see on sellepärast, et küna ära võeti, oleks võinud vist seda samahästi all tallis teha, aga kuna ta juba vahepeal prooviks üles kolis, siis ei viitsi teda enam ümber ka kolima hakata. 18. novembril käisime EMÜ kliinikus endoskoopiat ka tegemas - maohaavandeid ei olnud, nii et asi ei saa olla selles. Kaera ta enam ammu ei saa, oleme erinevaid müslisid andnud ja vaevalt see seda põhjustab. Hakkab tunduma, et ta on selle lihtsalt ära õppinud ja kuna ta on üsna tundliku närvikavaga, siis võimalik, et mingi stressifaktor on seal ka juures.
17. detsembril oli ta aga vahelduse mõttes oma tagumise vasaku jala ära lõhkunud, õnneks mitte hullusti. Sõrgatsiliigese peal pool, veidi sisemise külje peal oli väike haav. Jalg oli muidugi ka paistes ja ta lonkas. Õnneks tänaseks on paistetus minimaalne ja haav on ka hästi paranenud, longet täna ei paistnud, aga las ta igaks juhuks puhkab üle jõuluaja.
Ria õnneks viimasel ajal lonketunnuseid pole ilmutanud. Kui ma temaga esimesi trenne tegin, siis traavi alustades nagu veidi tundus küll, et pole päris puhas, vist paremale poole. Samas trenni edenedes läks ära ja nüüd pole enam seda tunnet ka trenni alguses olnud. Ma loodan ja arvan, et sellel on midagi tegemist sellega, et ta on regulaarselt töös ja kasutab oma lihaseid funktsionaalsemalt kui alguses, kus ta ikka päris kange oli. Igal juhul tean, et see pole tänu liigesesöödale, mis ma talle ostsin (Bullstarist Epona sööt Bewegungszauber), kuna tuli välja, et ta ei saanudki seda tervelt kuu aega. Nüüd siis hakkasin talle seda ise andma, vast midagi toetab ikka ja paha ei tee.
Aga Ria on ikka nii nupsik, ilus ja armas ja üldse parim!
Ta on pildil nii must, kuna tuletasime maneezis meelde pikali heitmise harjutust:)
No comments:
Post a Comment