Detsembri tarkused

Confetti on viimasel ajal päris tubli olnud. Või olen hoopis mina tublimini ratsutama hakanud ja annan sellega võimaluse talle tublim olla? Igatahes ei tee ma enam trenni alguses pikema ratsmega pikka soojendust, kus ma ainult suuri volte ja diagonaale sõidan, vaid hoian algusest peale konkreetsemat kontakti (mis tähendab ka lühemat ratset, samas üritan ikkagi alguses talle anda ruumi sirutamiseks nii palju, kui ta tahab) ning teen palju painutusi ja paindevahetusi ja ka mõned sammud sääre eest astumist kohe algusest peale. Praegu igatahes tundub, et niiviisi saan ta kohe alguses tööle ning jääb ära see masendus, et ta on nii kinnise liikumisega. Selle asemel tegutsen ja asi läheb kohe paremaks. Praegu on ta juba piisavalt vana ka, et ei pea enam ainult suuri volte sõitma, võin ikka midagi huvitavamat ka teha.:) Ingridilt olen trenni võtnud päris tihedalt ja see on väga kasulikuks osutunud, tuletab asju meelde ja hoiab mul endal distsipliini. Mul on vaja olla konkreetsem ja anda oma soove hobusele selgelt edasi, sellest jääb mul puudu. Üks hea näpunäide oli nt rajalt sisse kaare sõitmisel mõelda kaare sügavaimates punktides sääre eest astumise peale. Galopis oleme teinud edasi ja kokkuvõtmist, pean muidugi tähele panema, et ei jääks pidevalt säärega uhama (nt edasiminekul), ehk siis hobune ei peaks jääma aeglasemaks selle peale, et ma sääre ära jätan. Pärast galoppi olen saanud ka sellist head pikema kaelaga traavi teha, kus ikka enamasti kontakt säilib, aga samas on kael veidi pikem (ükspäev harjutasingi selles olekus õlad sees poolvolt-poolvolt ja teisele poole õlad sees ja mulle tundus, et päris hästi tuli välja, isegi suutis kanda ennast enam-vähem nende väikeste poolvoltide ajal, kuigi muidugi on veel ideaalini pikk tee:)).

Ria areneb ka tublisti (kuigi ma ise käin ainult 2x nädalas). Selline üldine tunne on juba päris hea (võrreldes algusega:D), samas võimet end ise rohkem kanda on ikka puudu. Ma tean, et kasutan väga palju sisemist säärt, samas mul on tunne, et muidu ta vajuks kohe laiali. Võrreldes algusega pean ma teada ikka palju harvem kannaga togima (stekk traavis väga hästi ei tööta, sest ta hakkab siis pigem edasi minema ja kiirustama, mitte küljele minema ja painutama, peaks seda ka harjutama tegelikult, et saaksin kannatogimise asemel stekki kasutada). Nüüdsest võiksin proovida jätta talle rohkem ruumi, kui ta tubli on, ning oma sääre paigal hoida.:P Ja jällegi, mida Ingrid mulle meelde tuletas - ma peaks ikka suruma sääre siseküljega, mitte tagaküljega ning mitte viima oma säärt liiga taha. Video pealt on see ikka selgesti näha, et ma kasutan liiga palju kanda ja sääre tagumist osa ning hoian jalga liiga taga. Palju kasutan sedea ka pööretel ja voltidel (mis ongi ju peaaegu koguaeg), kuna ma tahan, et ta nurgad paremini läbi sõidaks, rohkem painutaks ja mulle tundub, et ta vajab seda tuge, et kaar "koondatumalt" läbi sõita (st et ta päris laiali ei vajuks). Ja midagi nagu mõikab ka, sest asi on palju paremaks läinud. Loodan, et varsti see tuleb juba loomulikumalt välja, ilma minu suure toetuseta. Samas ikkagi miskipärast just Riaga sõitmisel on mul jalg ikka eriti nähtavalt liiga taga ja liiga palju sõidan kannaga (kuigi see probleem on mul ka Confettiga). Võiksin ju säärega suruda normaalsema koha pealt, järgmine kord proovin. Niisiis edaspidi proovin säärt õigesti kasutada ja üldse kasutamist järk-järgult vähendada. Ma arvan, et nüüd on juba võimalik vähem kasutada ka, alguses oli nii palju muid probleeme, et see oli teisejärguline:P

Eks see üks minu suur viga on, et ma sääre liiga taha viin ja seda liiga palju niisama kasutan (ilma konkreetse eesmärgita või siis jään kasutama samamoodi pikalt, kui hobune ei reageeri selle asemel, et anda täpsem ja konkreetsem märguanne). Nii et üritan pidevalt ennast jälgida.

Õppevideo ka (siit on veel näha ka seda, et vahepeal ikka ratsmekontakt kipub ära kaduma, kuigi ma üritan sellele palju mõelda):