Confettist

16. septembril käis Timo Confettile massaazi tegemas. Nii palju, kui mina asjast aru sain, siis ta leidis, et vasaku tagumise jalaga astub veidi lühemat samma ja vasak laudjas on tagant poolt madalam, st vasak kintsulihas on vähem lihasesse arenenud ja seetõttu ristluust kange kuna ei tõsta seda jalga nii aktiivselt kui teist. Soovitas teha kavalette ja talvel lume sees sõita, et ta hakkaks jalgu rohkem tõstma ning treeniks lihaseid. Samuti leidis, et vasakult poolt turja juurest oli veidi pinges (sellega tegeles kõige vähem) ning samuti paremalt õla juurest leidis pinge, mida mudis kõvasti. Alguses oli näha, et Confettile see ei meeldinud, aga pärast muutus juba päris leplikuks ja tundus, et talle isegi meeldis.

Edasi kordetasin teda päitsete või cavessioniga, et näha, kuidas ta käitub. 3-4 korda läks paremuse suunas, pärast kerget soojendust hakkas juba ilusaid samme ja sirutust näitama, 2.okt oli väike tagasiminek. Ei jooksnud enam nii hea vaba sammuga, läks kauem aega ja isegi siis oli traav kiirustav ja mitte nii ilus, kuigi sirutas küll. Galopis tekkis ka ühe korra suurem blokk, kuigi see võis olla sellest , et proovisin teha väiksemat ringi ja ühel hetkel tal läks liiga raskeks. Siis jäi seisma ja tegi küünla. Hiljem läks ka natuke lukku seljast, aga kui hoo üles sai, siis tegi ka häid sirutavaid samme. Edaspidi mõni kord nädalas kordet olid üsna stabiilsed, galopp läks igatahes paremaks - ei pea enam nii palju edasi ajama (kuigi meeldetuletust vajab ikka liiga tihti) ning näitab sujuvamaid üleminekuid, paremaid ja tasakaalustatumaid galopisamme.

17. oktoobril proovisin esimest korda uuesti sõita. Korra tekkis sammust traavile minnes blokk, lidutas kõrvu ning ei tahtnud minna. Samuti paaril galopiletõstel oli tunda kerget ärevust ja mõtet, et äkki ei läheks. Seda just nurkades (eeldan, et seal on tal kujunenud välja tavaline galopile minemise harjumus), sirge peal tõstes läks sujuvamalt. 24. oktoobril sõitsin jälle ning galopis oli edasiminek suur - ta isegi ei mõelnud midagi teha, üleminek oli väga sujuv ja edasipürgiv ning galopp hea. Isegi kui ta paremat pidi voldil veidi vajus avatud küljel õlaga välja, siis sai seda istakuga toetada piisavalt ilma, et oleks pidanud ratsmetega midagi tegema. Siiski traavis oli seekord veidi ebastabiilsem - natuke tühi kippus eest olema ja oleksin tahtnud teda rohkem läbi selja tööle saada. Pikema ratsmega oli parem, kuid lühemaks võttes kaotas ta tasakaalu, läks kramplikumaks ja samm lühemaks ning ma ei suutnud ühtlast ratsmekontakti hoida. Muide, koplis läksin selga ning esimene hetk, kui üritasin traavi minna, lidutas kõrvu ning ei tahtnud minna... Kordetan teda iga kord enne sõitmist ette, et saaksin kõrvalt näha, kuidas tal areng on (kas on stabiilne, läheb paremaks või hoopis halvemaks).

Keeruline on see Tallinnast Tartus tallis käimine. Loodan küll kaks korda nädalas jõuda, kuid tihti on see ikkagi vaid üks kord, mis on selgelt liiga vähe.