L'amour
Dorpas
Enne kui nad päris ära unustan, kirjutan kuidas siis viimased trennipäevad nendega möödusid. Alustades positiivsest - L'amouriga lõpetasime väga edukalt. Viimasel päeval sõitsin ilma ee...see kummist asi, mis ei lase hobusel pead väga kõrgele tõsta. Ega see tavaliselt ka väga kõvasti pole peal olnud, aga siiski nii igaks juhuks. Aga ilma sõites oli lausa isegi parem! Suutsin teda samamoodi rahulikult ja aeglaselt jooksmas hoida ja tõesti tundsin kuidas ta ilusasti lõdvestunult sirutas ja vabalt ühele ja teiselepoole jooksis. Selle faasini jõudsin tegelikult päris ruttu peale seda oma tehnika muutmist. Pean muidugi ütlema, et tagasiminekuid oli kaa. Kui ma hoidsin teda lühemalt, siis jooksis ta küll aeglaselt, aga samas oli rohkem krampis ja pikemaks lastes hakkas jälle kiirustama. Aga aegamööda sain sellest kuidagi üle... ei teagi täpselt mis juhtus. Vist sai kuidagi aru, et need kaks asja ühenduvad. Kui ta aeglaselt jooksis oli ta rohkem krampis aga samas oli see siiski parem viis, kust edasi minna, sealt proovisin saada teda sirutama, samas et ta hoiaks sama tempot. Aga abiks oli ikkagi see, et ma konkreetselt ei lasknud tal kiirustada ning kui ta kiirustama hakkas, võtsin jälle ratsme ja säärega (väga oluline - sest vastasel juhul hakkaks ta lihtsalt hiljem sääre eest ära jooksma ja ei koondaks tõeliselt, ainult ratsmega tagasivõtmisel ei saaks ma teda õigesti tagasi) jäi andsin järgi kui ta sammu lühendas ning proovisin teda uuesti sirutama saada. Lõpuks oli tõesti nii traavis kui ka galopis ühtlaselt rahulik tempo ning sirutas ilusasti ja hoidis ühtlast kontakti. Täielik saavutus, sest alguses pärast galopiletõestet oli ta tõeline närvipundar traavis. Seljast kange ja kiirustas. Kuigi galopis oli ta algusest peale parem olnud, tundus mulle alguses, et kuigi ta väliselt nägi küll hea ja koondatud välja , ei töötanud ta ikkagi päris läbi selja. Hiljem oli galopis tunda sellist mõnusat õõtsumist ning kuigi galopp polnud enam üldse nii koos, oli see siiski rohkem päris minu arust. Igal juhul edu saavutatud:) Mul on hea meel!
Dorpasega viimased trennid nii hästi ei läinud. Vasakule poole oli kõik super! Traav - galopp - traav üleminekud voldil ning suutis päris väikest volti juba ilma tasakaalu kaotamata sõita. Paremale poole aga...no traavis oli enamvähem. Sain sellest lahti, et ta sammule jäädes ennast vildakaks keeraks sellega, et säärega ülemineku ajal kohe painutasin teda paremale, et ta esimesest sammust alates juba paremat pidi õlad sees teeks. Hoidsin teadlikult kontakti vasaku ratsmega ning mingil määral see aitas ja ta ei toetanud nii palju paremale ratsmele. Galopis aga seda sama voldiasja proovides läks aina hullemaks keeramine. Ilmselgesti ma kasutasin liiga palju sisemist ratset, vale vale! Aga samas kui ma välimiste asjadega keerasin siis ta oli abs vastupidises paindes pidevalt. Niisiis ma proovisin teda kuidagi paremat pidi paindes sisemiste asjade abil hoida ja siis kuidagi välimisi kasutada ja sellest tuli üks suur katastroof ja tirimine ja arusaamatus meile mõlemale. Ühesõnaga kasutasin liiga palju sisemist. Nii et lõpuks ta enam üldse ei keeranud galopis normaalselt ja üldse oli väga laiali! :( Well , lõpetasin trenni sellega, et jätsin selle painutamise kus seda ja teist ning keerasin lihtsalt välimiste asjadega nii, et hobune oli hoopis vasakule paindes. Noh valepaine ja puha, aga vähemalt suutsin ma voldil - pigem ikka ringil:P - galoppi teha ning hobune oli juhitav.
No comments:
Post a Comment