Sügisene ülevaade

Vahepeal on paljugi muutunud. Ravell kolis septembri lõpus Birgithi juurde. Ta elab Tartust umbes 30 või 40 km kaugusel, nii et see on positiivne. Kuigi siiamaani pole ma teda uuesti vaatama jõudnud. Ria kolis ka septembri lõpus - Adosse! Selle üle on mul eriti hea meel, nii tore, et ta minu juures on! Võib öelda, et tema tulekuga on mu ratsutamise motivatsioon ka kõvasti tõusnud. Kahe hobuse pärast talli minemine tundub kuidagi eriti oluline ja pärast trenni on mõtteid ka vähemalt poole rohkem. Kuidas teha, mida proovida, mida paremini saab ning võrdlusmoment kahe hobuse vahel on ka väga oluline. Nad on päris erinevad ka ja see teeb ratsutamise palju mitmekülgsemaks.

Ria on nüüd peaaegu kahe kuu jooksul väga palju (tagasi) arenenud. Kuigi arenguruumi on veel rohkemgi. Trennid on olnud lühikesed - palju sammu, siis natuke traavi ja hea juhul ka veidi galoppi. Põhiteemaks oli ta algatuseks üldse painutama saada, sest ta keeras nagu, noh, post. Ma ei usu, et see talle endale ka kõige mugavam viis joosta on. Nüüdseks läheb trenni alguses natuke aega, enne kui ta mõistlikumalt painutab ja ka ratsmesse läheb. Kuigi ka seal on tagasilööke, nt pärast galoppi on jälle tunduvalt keerulisem. Alguses pidin ikka päris hullusti vaeva nägema, et ta painutaks, nüüd kasutan juba veidi vähem säärt ja loodan, et aja jooksul see vajadus väheneb veelgi kui tal see juba loomulikult välja tuleb. Hea harjutus tundub olevat traavis volti väiksemaks ja suuremaks sõitmine (sisemise sääre eest väljapoole astumise osa eriti), seal olen mõned üksikud eriti head hetked ka saavutanud, kus on tunne, et ta ise kannab ennast. Viimase trenniga võib eriti rahule jääda, kus ta tõesti juba ise hakkas kenasti sirutama traavis ning isegi sääre eest astumistel suutis jääda kenasti sirgeks ning lõdvestunuks. Vahepeal oli ka periood, kus teda see ratsmes jooksmine ikka päris läbi võttis ning ta ratsmeid pikemaks tahtis sikutada, et end sirutada, aga nüüd on ta juba veidi tugevamaks saanud. Korralikku trenni tegi ta ju minuga viimati....aastal 2007! Pärast seda on nii mõnigi temaga sõitnud, aga ei tea, kas just need õiged lihased sellega arnenenud on ja viimati regulaarselt käis ta trennis poolteist aastat tagasi. Marbel rendib teda (3x nädalas) kuu aega ja siis vaatab edasi. Ma loodan, et ta tahab temaga edasi sõita, sest ta mõtleb kaasa, tahab õppida ja koolisõitu teha!

Confetti areneb ka vaikselt. Arvan, et hüppamise poole pealt on ta rohkem arenenud ja see näib talle ka  meeldivat. Ratsastuse koha pealt on endiselt probleemiks traav ja see, et on raske saada teda läbi selja jooksma, ta kipub ikka võtma oma kätteõpitud asendi. Trenni alguses on mõnikord ausaltöeldes päris masendav - taav on nii kinnine ja edasi sõites hakkab ainult kiirustama. Olen nüüd proovinud trenni alguses teda kenasti pikema ratsmega jooksma ja sirutama saada. Niimoodi, et ratsmeid kasutan keeramiseks minimaalselt ja põhilise teen ära keharaskuse ja säärtega. Ühes hüppetrennis tegime latiharjutusi, see aitas küll, nii et tasub mõnikord latid platsile vedada. Natuke nagu töötab küll, aga mitte alati. Ma ei saa sellist korralikku kontakti, mida ma tahaks ka pikema ratsmega (mõnikord isegi õnnestub, aga ma pole veel ära tabanud, mis põhjusel). Kontakt on aga üldiselt selline tühi ja ebamäärane, niisiis ma olen seal oma pikkade ratsmetega hädas ja ei tee asja üldse paremaks. Mõne trenni lõpuks olen küll pärast galopiüleminekuid tundnud sellist head tunnet, kus ta oma ülaliini välja sirutab ning teistsugust traavi teeb (see mida ma nii igatsen). Muidu mõnes osas on ikka tubli ka, nt sääre eest astumist teeb juba päris kenasti, nii sirgel kui ka voldil traavis. Õlad sees jääb küll vahepeal liiga kinniseks, kaotab tasakaalu ja hakkab liigselt tippima ja kaela lühendama, aga on ka häid sooritusi olnud. Siin on üks video 22. oktoobrist, oli selline keskpärane päev, mitte hiilgav, aga mitte ka väga hull:)

Tänasega ei anna võrrelda - äkki oli asi takistussõidusadulas, millega täna sõitsin, või selles, et polnud korralikult soojaks sõitnud - tal teatavasti võtab see kaua aega. Igatahes oli ikka eriti halb, proovisin siin ka pigem just pikemate ratsmetega anda talle rohkem ruumi sirutada, aga ega see eriti hästi ei õnnestunud. Enda lohutuseks võin öelda, et ei sõitnud seekord turvaliselt suuri ringe vaid proovisin sääre eest astumisi ja õlad sees (mis ebaõnnestus täielikult) ja pärast üksi sõites läks asi veidi paremaks. Aga noh, õppimise mõttes panen selle üles.

Täna sai põgusalt ka Ria ja Marbel filmile võetud.