Ravell kolis oktoobri keskel uude kohta - Kablakülla, Tartust 60 km Tallinna poole. Nii tore oli teda jälle üle pika aja näha! Ja eriti armas oli näha, kuidas ta mind treileri peale minnes usaldas - ise värises üle kere, aga tuli ikkagi peale ja seisis tublisti paigal. Kahju oli temast küll - ei ole varem ühtegi hobust ja teda ennastki niimoodi värisemas näinud. Aga kohale jõudes oli ta rahulikum ja jalutas koplis huviga ringi ning otsustas ka kohe läbi karjuse oma uue kaaslase juurde minna. Jooksid seepeale küll natukene ringi, kuid mõlemad tundusid üsna rahulikud kutid olevat. Kahjuks pole uuesti tema juurde jõudnud. Mõtlesin küll, et kuna uus koht jääb Ado talli kanti, siis oleks võimalik kõiki koos vaatamas käia, kuid aja ja auto saamisega on, nagu ikka, raskusi.
Mõtlesin, et proovin temaga natuke mängulisemat lähenemist, vabatreeningut ja käe kõrval klassikalisest koolisõidust inspireeritud harjutusi. Sain just hiljuti kätte ka Bent Branderupi raamatu "Academic Art of Riding" ning see on ka nii ispireeriv, et tahaks kohe järgi proovida asju:) Veidi ulme valda mõte oli ka, teda vankrit/hobutööriistu vedama õpetada, kuid sporthobuse temperamendiga hobust rahulikuks tööhobuseks muundada nõuab rohkemat kui vaid vankriga harjumist...Midagi võiks ta ju hoolimata oma pearaputamisest teha. Olgu selleks siis kasvõi hobukommunikatsiooni ja psühholoogia õppimise/katsetamise aluskursus mulle. Oleks meil vaid oma koht, kus Ravell mõnusalt elada saaks ning siis saaks temaga ka rohkem tegeleda ja katsetada.
No comments:
Post a Comment